Tere Sirje!

Hiiglasuured tänud Sulle ja kõigile teie muusikutele selle vapustava elamuse eest, mis me laupäeva õhtul Urvastes saime. Emotsionaalne laeng kestab siiani. Kõik meie sõbrad-tuttavad, kelle olime Urvastesse kutsunud (NB! kuulsime ka "nurinat", et miks me ei öelnud, et see kontsert NII hea on, oleks võinud ju veel sõpru kutsuda...), väidavad sama. Selline tunne on nagu oleks meil üks ühine saladus või oleksime koos salajasel riitusel käinud, mis meid kõiki paremaks tegi.

Õhtud kodus mööduvad pärast seda kontserti Peko Esä teemadel, s.t. koju jõudes paneb meie väike Lõoke (5a) CD aparaati, siis võtavad nad Täpuga (12a) kätte plastiklimonaadipudelid (need asendavad mikrofone) ja siis hakkab tohutu möll pihta. Nad karglevad-tantsivad, laulavad (liigagi valjult) kaasa ja plaati pannakse uuesti vähemalt 10 korda.

Õhtuse magamaminekuga on tõsiseid raskusi...

Muideks, läbi nende laulude on nad sujuvalt omandanud võru keele! (julgen väita, et need laulud on ikkagi võru keeles, sest seto keelest ei saa ka mina aru, aga nendest sõnadest pole mul mingi probleem aru saada)

Kui ma Täpule ütlesin, et Peko Esä esitatakse 3. juulil Raekoja Platsil, et äkki tahad siia ka vaatama-kuulama minna, vastas ta:

"Emme, kuidas sa võid niimoodi küsida - äkki sa tahad? - ? LOOMULIKULT me lähme sinna kindlasti!!!"

Veelkord - oleme väga tänulikud ja rõõmsad, et te oma kooriga nii ilusaid "asju" teete, mis inimesi õnnelikuks teevad.

Perekond Kütt