Publiku ja Armastuse nimel: GALA 2004

28. detsembri õhtul kell 6 õhtul ägas Kunstiakadeemia saal ruumipuuduses. Kalevi Kammerkoori 4. gala algas süngelt: küünaldega kooriliikmed (pluss Kunstiakadeemia koor) sisenesid erinevatest ustest kaanonit lauldes saali ning kukkusid käibefraase viskama. "Kas sa ei kuule, ma armastan sind," röökis keegi korra minutis ning tal oli tõsi taga. Gala teema oligi sel korral Armastus.

Igat väikest sketši sidus armastuse erivarjundeid täis vahetekst. Jan otsis armastust erootikatelefonist ja mis huvitav: igapäevaselt rootsi keelt kõnelev Marike etles prantsuse keeli. Keegi küll uuris, kas ta ise ka aru sai, mis rääkis, aga õiget vastust ei tulnud - või tuli konnasööjate keeli ja seda juba ei mõistetud. Marike oli sel õhtul üldse üks enimkasutatud alte: küll ootas ta meest rindelt, küll kõhutantsis ja võrgutas seniilseks ätiks kehastunud koori presidenti Ülo Vihmat.

Etüüd "Tenorid ustel" püüdis publikule selgitada, et mehi on igasuguseid ja nii ka armastust. Kes eelistab naisega loodushäältes ühineda (Ain) ja kes igasuguse vastuvaidlemiseta ning robustselt (Erki).

Nõndanimetatud ametliku poole lõpp oli kõigile üllatus - Merilin Monrõu isiklikult duubi-duubitas meelalt. Kui hiljem üllatuskülalist uurima mindi, said terasemad aru - va Sirje Kadalipp paksu paruka all, rinnapartiist rääkimata.

Ei, siiski see polnud veel lõpp: rahvas higistas tantsida Vibraatorbändi ja Primitivistide saatel. Laul, kitarr, snaps, armastus - peaosas kõik korraga.

Pildid albumis: Galaetendus “Armastus” EKAs (Annika ja Jani fotod)