|
Ameerika, juuli 2004
AMEERIKA
„Ameerika on paha maa, hea, et meie sinna
ei saa...” (vanast malevalaulust)
AEG
4.–18. juuli 2004
MARSRUUT
Tallinn – Helsingi – Frankfurt –
New York – Salt Lake City – Pocatello – New York
– Washington – New York – Tallinn
EESMÄRK
Reisi sihiks oli edukas esinemine Idaho osariigi
pealinnas Pocatellos toimuval rahvusvahelisel koorifestivalil
7.–11. juulil. Festivalil osales kümmekond koori üle
maailma (Riiast, Bostonist, Marylandist, Taiwanist, Hispaaniast,
Venemaalt, Ameerikast) ja esitas väga erinevat, korraldajate
poolt valitud tasemel muusikat. Kalevi Kammerkooril läks,
liialdamata, väga hästi: publiku vastuvõtt
oli kõikjal
suurepärane, korraldajate kiidusõnad siirad. Toredad
olid kohtumised teiste kooridega. Festivali lõppkontsert
ja ühislaul „Sing the World Together” oli mitmeti
tähenduslik: spetsiaalselt seks puhuks looduna tekitas
tugevat
ühtekuuluvus- ja härdustunnet, samas andis teadmise,
et meie üldlaulupidude pioneeriaeg on ammu möödas.
POCATELLO JA POCATELLOLASED
Pocatello - armas linnake mägede süles,
mille nimbusest meiegi osa saime: vanalinn, Idaho ülikool,
loomaaed, veekeskus, Holt Arena (Ameerika suurim?) sisehall,
ajaloo- ja indiaani muuseum. Veidi kaugemal indiaanlaste reservaat,
Lava Hot Springsi kuumaveeallikad, Pebble Creeki suusamäed...
Mormoonid, inimesed nagu meiegi, ainult ilma kohvi ja alkoholikiusatuseta.
Oma templid on nad osanud teha mõjusateks ja salapärasteks.
YELLOSTONE´I RAHVUSPARK
Ühe päevaga Yellostone’i ära
ei vaata. Muljet avaldab see küll, eriti oma gigantsete detailide
poolest: geisrid, joad, mäed, jõed.
SALT LAKE CITY
Päike loojub seal soolajärve.
WASHINGTON
Rendiautodega Washingtoni kihutamine vääris
küünlaid. Vastuvõtt ja kontsert Ameerika saatkonnas
läksid igati korda. Kohalike eestlaste südamlikkuse
ning külalislahkuse eest suur aitäh!
PS! Päris
kummastav on võimalus parkida Valge Maja ette
ja täiesti tasuta.
BALTIMORE
Kodune mereäärsus tagasiteel.
HAMBURGER
Väikese liialdusena võib nentida, et
ükskõik millise kõlaga toitu tellida, kohustuslikuks
elemendiks oli ikka kotlet kahe saia vahel, isegi reservaadi sööklas.
MÄLESTUSED
Igati positiivsed! Seltskond suurepärane,
teekond inspireeriv, USA – tagasi meelitav.
|
|